Vastuvõetud ja kinnitatud EKMK Üldkoosolekul 06. juuni 2008 a.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtu statuut

I. Üldsätted

1.1 Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (edaspidi “Koda”) aukohus (edaspidi “Aukohus”) moodustatakse Koja põhikirjas ettenähtud korras. Aukohus juhindub oma tegevuses Koja põhikirjast, Koja üldkoosoleku otsustest, Koja liikmete Heade Tavade Koodeksist ning Eesti Vabariigi seadustest. Arutelu läbiviimise protseduuris juhindutakse käesolevas statuudis käsitlemata juhtudel Tsiviilkohtupidamise seadustikust.
1.2 Igal Koja liikmel ja kutselisel maakleril on õigus teise Koja liikme või kutselise maakleri poolt rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda avaldusega Koja juhatuse poole, kes vajadusel suunab avalduse edasi Aukohtule lahendamiseks.
1.3 Iga Koja liikme ja kutselise maakleri kliendil on õigus pöörduda avaldusega Koja juhatuse poole, kes vajadusel suunab avalduse edasi Aukohtule lahendamiseks.
1.4 Aukohus arutab ja lahendab vaidlusi esitatud avalduste alusel juhul, kui avaldus on esitatud mitte hiljem kui ühe aasta jooksul avalduse sisuks oleva juriidilise fakti toimumisest arvates. Aukohus teeb otsuse 3 kuu jooksul avalduse esitamisest alates.

II. Aukohtu koosseis ja töö korraldamine

2.1 Aukohus on 5-liikmeline. Aukohtu 5 liiget ja 2 asendusliiget valib Koja üldkoosolek. Aukohus valib oma liikmete hulgast Aukohtu esimehe ja aseesimehe..
2.2 Aukohtu arutelud on kinnised. Aukohtu esimehel on õigus kutsuda arutelust nõustajana osa võtma teisi isikuid, kelle osalemine aitab kaasa Aukohtu ülesannete lahendamisele.
2.3 Aukohus on pädev arutama vaidlusi, kui kohal on vähemalt 3 Aukohtu liiget või asendusliiget, nende hulgas Aukohtu esimees. Juhul, kui Aukohtu liige ei saa osaleda arutelul, tuleb tal eelnevalt teatada sellest Aukohtu esimehele, kes kutsub arutelule asendusliikme, kellel on arutelul kõik Aukohtu liikme õigused ja kohustused.
2.4 Aukohtu liige ei või osa võtta vaidluse arutamisest, kui vaidlus puudutab ettevõtjat, kellega ta on seotud või kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud vaidluse lõpplahendusest või kui tema erapooletuses tekitavad kahtlust muud asjaolud. Sellisel juhul taandatakse Aukohtu liige kas tema enese või poole avalduse alusel. Taandatud liikme asemele kutsutakse asendusliige.
2.5 Aukohtu arutelu kutsub kokku ja arutelu juhib Aukohtu esimees. Aukohtu arutelud protokollitakse. Arutelu protokollija, kes ei ole Aukohtu liige, määrab Aukohtu esimees.
2.6 Aukohus teeb oma otsused lihthäälteenamusega.

III. Pooled

3.1 Pool, kes esitab avalduse vaidluse lahendamiseks Aukohtus, on avaldaja. Arutelust võivad osa võtta ka teised isikud poolte õiguste ja vabaduse kaitseks.
3.2 Pooltel on asja arutamise käigus võrdsed õigused ja kohustused.
3.3 Poolte õigused:
3.3.1 võtta osa isiklikult või esindaja kaudu Aukohtu arutelust;
3.3.2. tutvuda kõigi esitatud materjalidega ning teha nendest ärakirju või koopiad;
3.3.3. esitada taandusi ja taotlusi;
3.3.4. anda Aukohtule seletusi, esitada tõendeid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi vaidluse arutamise käigus tekkinud küsimuste kohta;
3.3.5. igal ajal loobuda oma avaldusest;
3.3.6. saada eraldi dokumendina vormistatud Aukohtu otsus;
3.3.7. esitada Aukohtu otsuse või määruse kohta apellatsioon Koja juhatusele.
3.4. Poolte kohustused:
3.4.1. ilmuda Aukohtu kutsel vaidluse lahendamiseks peetavale arutelule;
3.4.2. kasutada heauskselt kõiki punktis 3.3. loetletud õigusi;
3.4.3. kanda kõik oma kulud, mis võivad arutelu läbiviimise käigus tekkida.

IV. Tõendamine

4.1. Tõendiks on igasugune teave, dokument või salvestis, mille alusel Aukohus teeb kindlaks poolte nõudmisi ja vastuväiteid põhjendavate asjaolude olemasolu või puudumise, samuti muud vaidluse lahendamise suhtes tähtsust omavad asjaolud.
4.2. Kumbki pool peab asja arutamisel tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad pooled kas omal algatusel või Aukohutu nõudmisel. Tõendamist ei vaja üldiselt teadaolevaiks tunnistatud asjaolud.
4.3. Aukohus võib poole taotlusel ära kuulata tunnistajad. Kõik kulutused seoses tunnistaja ärakuulamisega kannab pool, kelle taotlusel tunnistaja kutsuti.

V. Aukohtu arutelu

5.1. Aukohus juhindub oma arutelude läbiviimisel EV Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku sätetest.

VI. Aukohtu lahendid

6.1. Aukohus võib temale antud volituste piires:
6.1.1. lõpetada vaidluse arutelu otsust tegemata;
6.1.2. jätta avalduse läbi vaatamata;
6.1.3. lahendada vaidluse sisuliselt oma otsusega;
6.1.4. avaldada määruse vormis oma seisukoha arutatava küsimuse kohta, tegemata sisulist otsust avaldaja kaebuse kohta.
6.2. Vaidluse arutelu otsust tegemata lõpetatakse, kui Aukohus leiab, et vaidlus ei kuulu tema pädevusse, avalduse esitanud pool võtab selle tagasi, saavutatakse poolte kokkulepe või vaidlus antakse kas samaaegselt või ka arutelu käigus lahendamiseks Eesti Vabariigi kohtule.
6.2.1. Vaidluse arutelu lõpetatakse Aukohtu otsusega, milles tuuakse ära lõpetamise põhjus.
6.2.2. Vaidluse arutelu lõpetamisel ei saa avaldaja uuesti pöörduda Aukohtu poole samas vaidluses samadel alustel.
6.3. Aukohus jätab avalduse läbi vaatamata, kui avaldus on esitatud isiku poolt, kellel ei ole volitusi avaldaja esindamiseks.
6.4. Aukohtu arutelu lükatakse edasi, kui pooled või üks pooltest ei ilmu kohale. Juhul, kui pool, kelle suhtes esitati kaebus, ei ilmu kaks korda arutelule, teeb Aukohus otsuse tagaselja. Juhul, kui avalduse esitanud pool ei ilmu mõjuva põhjuseta arutelule, lõpetatakse vaidluse arutelu otsust tegemata.
6.5. Sisuliselt lahendab Aukohus vaidluse otsusega. Otsus vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutab alla Aukohtu esimees.
6.6. Otsus edastatakse pooltele ning Koja juhatusele. Otsus peab olema seaduslik, motiveeritud ja põhjendatud. Aukohtu otsus vaidluse lahendamiseks saab olla õigeks- või süüdimõistev.
6.7. Pool, kelle kahjuks tehti Aukohtu otsus, võib sellele apellatsiooni esitada 10 (kümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioon esitatakse Koja juhatusele. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole apellatsiooni esitatud, loetakse otsus jõustunuks.
6.8. Apellatsioon vaadatakse läbi Koja juhatuse poolt vastavalt Koja põhikirjas ettenähtud korrale.
6.9. Süüdimõistva otsuse korral Koja liikme või kutselise maakleri suhtes võib Aukohus määrata süüdlasele distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristuseks on:
6.9.1. noomitus;
6.9.2. trahv kuni 1 kvartali liikmemaksu ulatuses;
6.9.3. ettepanek Koja juhatusele Kojast välja arvamise kohta;
6.9.4 teha ettepanek Kutsekomisjonile kutsetunnistuse tühistamiseks.
6.10. Süüdimõistva otsuse puhul võib Aukohus teha Koja juhatusele ettepaneku avalikustada vaidluse käik ja Aukohtu otsus.
6.11. Aukohus võib teha ettepanekuid Koja liikmetele kutselistele maakleritele teatud olukordades käitumiseks või sellest hoidumiseks, dokumentide vormistamiseks ja asjaajamiseks. Sellised ettepanekud antakse edasi Koja juhatusele ning saadetakse Koja liikmetele Juhatuse otsusena või Aukohtu määrusena.